Kevad on tore. Juba ära tüütama hakkav lumi sulab ning ilmad muutuvad soojemaks ning, mis kõige tähtsam, päike loojub üha hiljem. Samuti on kusagilt paista ka kooli lõpp ning suvi. Sääsed ja muud elukad magavad veel endiselt ning selle üle saab ainult rõõmustada.
Kevad ei ole nii väga tore. Me kõik teame (kuigi Parmas tagus meile selle kõvasti pähe, et mitte kunagi ei tohi kasutada selliseid väljendeid, isegi, kui tegu on tundutd ning tõestatud faktiga, a la Maa on ümmargune), et kevadised ilmad on salakavalad. Mind see aga ei huvita ning oma vigadest ei taha ka nagu eriti õppust võtta. Sel kevadel köhisin ja nohisesin jälle ligi kuu aega, sest ega ma end eriti ravida ka viitsi. Samuti hakkab kool läbi saama, mis mulle üldjuhul ikka meeldib. Kooli puhul ei ole tegu rutiiniga, eriti siis, kui leida endale ise sinna midagi põnevat juurde. Pealegi, talvekossid on juba liiga soojad ning õhemate suviste jalanõudega ei taha ka nagu eriti lompidesse solberdama ronida.
Suvi on tore. Luhamaal on lihtsalt võimatult ilus, kui päike end näitab ning sääsed puhkama lähevad. Või pole veel ärganud, nagu näiteks Mai keskel. Või talvel.
Tartus on ka ilus, siin pole sääski. Ilus oleks isegi koos sääskedega. Lonkisin täna Tammelinnas Raudtee bussika poole ning tuli selline eriti mõnus nostalgiahoog peale, kui samasugused tuttavad korras aiad ja majad igalt poolt vastu vaatavad. Lehtla on vaikselt surema hakanud aga see ei sega, sest muru on endiselt olemas ning isegi mõne inimesega seal istuda ning grillida ja õlut juua on nii kuradi mõnus. Üks selle suve eesmärkideks on Lehtla korda tegemine, milleks peab lihtsalt aega võtma. Hea on see, et pole segavat kooli oma loengutega.
Suvi on päris nõme. Kõik see plaanimine ajab juhtme ja närvid omavahel nii sõlme, et hea, kui septembri alguseks üldse midagi tehtud saab. Ühed tahavad Luhamaale, teised teise Eesti otsa, kolmandad tahavad lihtsalt kuhugi… Kui pole püsivat sissetulekut (ja/või autot) siis on natuke raske isegi nii väikses kohas, kui Eesti, pidevalt edasi-tagasi sõita. Tüütu on pidevalt uurida, et ega nüüd keegi kuhugi ei sõida, et end siis kaasa sokutada. Ei imestaks üldse, kui ühel hetkel pean Sakku järelkärus sõitma, sest autosse enam ei mahu ja raha on ka otsas.
Lisaks kõigele hakkan ma ka suureks kasvama. Kaks kümnendit saab vähem kui kahe kuu pärast täis ning siis nõuavad kõik midagi. Tegelt nõutakse juba praegu midagi… Oeh, Erik ei taipa seda veel aga tal on ikka kuradi mõnus elu hetkel.
Sügis on tore. Mulle meeldib kool ning sellega kaasnev ajalised piirangud ja kohustused. Tavaelus tüütab see samuti kõiki mu ümber aga ma lihtsalt ei saa teisiti olla, sest mind piinab mõte, et äkki teised inimesed kannatavad, sest ma tulen-lähen-teen midagi liiga vara või hilja. Hea, kui ma tean umbes mingeid kestvusi ja muud sellist, et siis enda aega paremini planeerida. Seda tahan ma aga selleks, et kõigi teistega paremini hakkama saada. Samuti hakkavad ilmad juba jahedamaks minema ning ei ole vaja enam riieteta ringi liikuda. Samuti meeldivad mulle tegelikult vihmased ilmad ja tormid. Kui mul vastav riietus on, siis isegi siis, kui ma selle keskel olen.
Sügis pole just kõige meeldivad aastaaeg. Vihm võib küll tore olla aga mitu kuud järjest (sh ka pool “talve”) ei taha ka kalipsoga ringi liikuda. Samuti ei meeldi mulle pime aeg. See pole normaalne, kui õhtul kella kuue ajal juba pimedaks läheb. Sääsed ja parmud on ka kadunud. Kevade ja sügise üks kindlaimalt seisev positiivne punkt ongi see, et igasugused lendavad vereimejad on kadunud.
Talv on tore. Need esimesed korralikud lumesajud ning sellega kaasnev müstiline vaikus…
Pärast pikka ooteaega lõpuks saabunud lumi on üks ilusamaid asju. Ma oskan end enamasti alati niimoodi riidesse panna, et mul pole ei palav ega ka külm. Õige riietusega on talvel, nagu ka muul ajal, eriti mõnus olla.
Talv on jube. Kui see paks lumi lõpuks maha tuleb, siis ei ole mitte kusagil kõndida. Kui olla enne teisi väljas liikumas, pole teed veel puhtad ning kui see lõpuks tehtud saab, siis ei ole neil kitsastel radadel lihtsalt mitte kunagi ruumi rohkem kui ühele inimesele. Aga mõni tahab ju vastu ka tulla. Ning minust mööda minna.
Võib ka juhtuda, et see valge ollus ei taha maha sadamise järel kuidagi ära kaduda, nagu sel kevadel juhtus. Siiski ei tohi väga kurta, sest üle mitme aasta oli üks korralik Talv. Harrastussuusatajate hirm ning ebajumal Pullerits oli taevas.
Tegelikult olen ma väga tolerantne inimene. Vingun ainult sp, et teised seda teevad ning saan igas olukorras hakkama, meeldib see või mitte.
Michael Jackson – Earth Song
