Petrone Print kingib raamatuid

Antud kampaania jõudis otsapidi minuni päris esimestel päevadel aga siis arvasin, et ei ole mõtet ainult sellepärast, et tasuta jagatakse, endale uut raamatut koju muretseda, eriti veel siis, kui “Minu Eestit” nimekirjas pole. Nägin Justini intervjuud natuke varem Ringvaates ning tekkis raamatu vastu suur huvi.

Uurisin täna jälle Minu Eestit (katkeid lugedes suurenes huvi veelgi!) ning jõudsin lõpuks kirjastuse kodulehele. Lugesin ka muude raamatute kohta ning siis meenus nende korraldatud reklaamkampaania. Minu õnneks ongi suurt huvi pakkunud raamat ka siin nimekirjas olemas ning kolmanda detsembrini on veel aega, et need inimesed, kes alles minu blogi otsa komistades antud kampaaniaga tutvuvad, oma kingituseks vajalikke asju teha jõuaks.

Aga palun, uurige! Kirjastuse tegevust saab jälgida ka twitteris.

Zetod – Kits läks orgo
—–

Postita viis linki ja kingi endale raamat!
Petrone Print proovib väikest blogi-turunduse kampaaniat. Selles osalemiseks tuleks Sul postitada oma blogis järgmised viis linki:
1) 6. novembril ilmuva Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnootilise reisiromaani “Seitse maailma” treiler:
http://www.youtube.com/watch?v=qjwzT_w9uO4&feature=player_embedded

2) Justin Petrone intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Eesti”: http://www.youtube.com/watch?v=zlIexCTg5k0

3) Kaja Tampere intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Soome”: http://www.youtube.com/watch?v=soHob7ZHMZ0

4) Meeleolukas meenutus raamatu “Minu Austraalia” esitluspeost: http://www.youtube.com/watch?v=CLRqnaoOgnA&feature=player_embedded

5) Ja kirjastus, kes need raamatud on ilmale toonud ja kust neid netipoest ka osta saab: www.petroneprint.ee

Reeglid:
- Blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv
- Lingid peavad olema aktiivseks tehtud
- Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.
- Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini
- Üks blogi tohib osaleda üks kord.

Pärast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kätte saada (kas tuled ise Tartus järele või lisad oma postiaadressi).

Valik on Petrone Print kirjastuselt järgmine:
Minu Ameerika 1 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika.php
Minu Ameerika 2 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika_2.php
Minu Hispaania – http://www.petroneprint.ee/minu_hispaania.php
Minu Argentina – http://www.petroneprint.ee/minu_argentina.php
Minu Itaalia – http://www.petroneprint.ee/minu_itaalia.php
Minu Alaska – http://www.petroneprint.ee/minu_alaska.php
Minu Moldova – http://www.petroneprint.ee/minu_moldova.php
Minu Tai – http://www.petroneprint.ee/minu_tai.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 1. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud.php Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 2. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud_2.php
Lagerii – http://www.petroneprint.ee/lagerii.php
Tähe tänav – http://www.petroneprint.ee/tahe_tanav.php
daki.elab.siin – http://www.petroneprint.ee/daki_elab_siin.php
Tule, ma jutustan sulle loo – http://www.petroneprint.ee/tule_ma_jutustan_sulle_loo.php
Meestest, lihtsalt – http://www.petroneprint.ee/meestest_lihtsalt.php
Luugiga lehm – http://www.petroneprint.ee/luugiga_lehm.php
Kust tuli pilv – http://www.petroneprint.ee/kust_tuli_pilv.php

NB! Kingi saadab kirjastus Sulle tasuta koju Eesti siseselt. Kui soovid saada raamatut välismaale, tuleb Sul postikulud endal tasuda.

Hilinenud info lauamänguritele

Vabandust, et nii hilja sellest teatan. Kes tõsiselt huvitatud, võib kõigile ülejäänud küsimustele õigesti vastates kaotada aga siiski ainult kolm punkti, seega arvan, et asi pole kõige hullem.

Jutt käib siis lauamangud.ee veebipoe avamisele eelnevast mängust, kus esimese detsembrini tilgub kokku kümme küsimust ning vastajatele nänni jagatakse.

Tegelikult kõigile ei jätkugi midagi reaalselt käega katsutavat. Esimesed kümme saavad mängu Minotaurose Labürint ning kõik vastajad esimeselt tellimuselt kümme protsenti hinnaalandust. Seega tegelikult nagu ikka oleks ka midagi ju :)

Olenemata auhindadest (või nende puudumisest) on ikka huvitav katsetada ja proovida ning teada saada, et näiteks Sabotööride kaevurid kasutavad kirkasid, lampe ning kaevanduskärusid. Ma ei teadnud Sabotööridest enne mitte midagi, vastuse otsimine, mis tähendas ka reeglite osalist lugemist, tekitas aga selle vastu suure huvi. Taaskord üks mäng “kunagi tahan mängida” nimekirjas juures.

Kavatsen üritada lõpuni esikümnes vastu pidada ning loodan, et mõne järgmise mängu auhinnaks on juba A Game of Thrones’i kaardimäng.

HND – Aivaravai (Tartu Muusikapäevad 2009 live)

Pausidest blogimises

Tere. Viimati kirjutasin siia eelmisel esmaspäeval, mis kuupäevaliselt on juba 11 päeva tagasi. Kui eelmiste postituste aegasid jälgida, siis tuli neid vahepeal isegi päris tihedalt. Enne seda suurt lainet oli aga selline stabiilne “2-3 postitust nädalas” olek. Motivatsioonipuudus? Kindlasti mitte.

Kui me teisipäeval Siimuga Tide of Ironi reeglite üle mitmeid tunde päid ja mõistust murdsime, olin ma mõttes juba pool postitust, sissekannet, või nagu paljud ütlevad, blogi (blogi sisuks on väiksed pisiblogid), valmis mõelnud. Koju jõudes nõudis aga Triin oma kodutööd ning kirjutamine jäi ära.

Eelmisel nädalavahetusel otsisin terve tee poest kodu poole liikudes õigeid sõnu ning lauseid, et kirjutada kella kümnesest alkoholipiirangust ning kümme minutit enne kümmet poes looklevatest metsikutest järjekordadest. Kohe päris ausalt, sellel oleks ka sisu olnud, mitte ainult harjumuspärast vingumist.

Siia mitte jõudnud postitusi, mis siiski peas juba valmis olnud, on väga suur hulk ning enamasti on mitteilmumise põhjuseks see, et sobival ajal ei olnud mul kas võimalust või aega, et lugu kirja panna. Hiljem oli minu jaoks aga õige hetk juba kadunud. Teie ju ei tea, millest te ilma jäänud olete. Ainult mina mõtlen, mismoodi üks või teine sissekanne siin välja näinud oleks…

Ma ei oska öelda, kas märkmikusse, telefoni, kuhuiganes, nende mõtete kirjapanek aitaks, sest tegelikult pole probleemiks ju see, et ma lood ära unustaks, vaid sobival hetkel nende kirjutamiseks aja leidmine. Siiski ei ütleks ühest, hea tahtmise korral ka taskusse mahtuvast, netbookist ära.

Ei taha vahepealset pausi ka uitmõtetega täita, selleks on twitter. Ise ma valisin endale sellise eriala, mis nõuab kirjutamisoskust. Selle arendamiseks aga, vähemalt minule, paarilauselised mõtted ning päevakirjeldused ei sobi. Viimase pean ma küll kohe jälle ümber lükkama, sest mis muud need sissekanded Troonide mängu mängimisest ja kontsertidel käimistest on, kui mitte sündmuse kirjeldused. Mõtlesin selle all pigem sellist “koolis see, pärast too ja lõpuks :D:D läks ikka :D päris hästi” tüüpi sissekandeid. Jah, ka minul on selliseid olnud aga ma ei nuta, et sellest välja kasvanud olen.

Nagu mõnda aega tagasi toimunud postitustelainest näha võib, kirjutan ma küll ja täitsa palju. Kõik õppejõud nõuavad meilt korraga kõike, lihtsalt ei jää aega, et ka siia midagi poetada. Kui ma juba umbes viis minutit mõtlesin, kas esimese lõigu lõpus olnud “motivatsioonipuudus? kindlasti mitte” panna lõigu lõppu või järgmise algusesse, siis ei ole ma kindlasti rahul lihtsalt kirja saanud jutuga, mis ei saa mitte mingisugust toimetamist. Trükivigu ja korduvaid/puudu olevaid sõnu, mida ma ikka mõni päev hiljem avastan, korraldab ilmselt Tartu Vaim, sest midagi sellist ei saa ju lihtsalt kahe silma vahele jääda :)

Järgmise postituse ootamise ajal kuulake aga head muusikat ning ärge ka kakaod unustage! Klapp, sekka ka natuke eelmise aasta Eurovisiooni võidulugu (kes muud kuulata ei viitsi, siis teisest minutist algavat lugu peaks te ikka tundma).

Zetod – Jõõkõnõ järvekene

Kümne tuhande pidu

Korjasin selle küsitlusejura lõpuks ära, et pilt natukenegi ilusam paistaks. 25, kes polnud piisavalt eestlased, ning selle üles leidsid ja vastata viitsisid, olge te tänatud. 12 sattusid siia ilmselt otsingusõnadega “lipsusõlm”, “karmoska” või “tudengibänd”, mis viimasel ajal jälle teistest rohkem silma paistma hakanud on. 1 blog.treelane ja ülejäänud mingitpidi sõbrad-tuttavad.

Üks külastaja tagasi sai ka 10000 külastust täis, millest küll screenshoti pole, kuna “total views” ei uuene iga refreshiga ja selle ajaga suudeti jälle siia lehele eksida ning ilus number ära rikkuda.

Igatahes, väike pidu väikse kodutöödehunnikuga ning kitarr ka :)

Flogging Molly – Between a man and a woman

Teedu ja Jüri intervjuu

Mulle meeldib Maaleht. Kohe väga, nagu ma endas just selgusele jõudsin. Kui te enne neljapäeva veel lehe ostate, jõuate ka Teet Kallase intervjuud lugeda, netti pole see veel jõudnud. Või siis ei oska ma lihtsalt otsida. Mulle meeldis.

Olen õppinud, kuidas intervjuud teha, kuidas käituda, kui intervjueeritav kukub pikalt lobisema või on hoopis müüriehitaja. Selle inteka algust lugedes tekkisid juba kujutluspildid, kuidas Teet ja Jüri enne koos istusid, sajast muust asjast rääkisid ning siis lõpuks ka “õige” asjani jõudsid.

(Foto Elukirjast)

Kuna mõlemad on piisavalt vanad mehed, 66 ja 58, teavad nad nõukogude ajast piisavalt palju ning samuti on ka kodutöö Jüril hästi tehtud. Teemad vahetuvad sujuvalt ning kõige vahel on mingi ühendus. Küsimused ei tundugi küsimuste moodi, vaid pigem teeviidad ühes suures jutuajamises.

Teet, räägi nüüd Sellest. Ja kuidas siis Sellega oli?

Terve intervjuu oli väga mõnus lugemine ning jättis hea mulje mõlemast, nii küsijast kui küsitletavast. Lõpp on aga omaette klassist, tänu millele püsib mu tuju ilmselt homse õhtuni kõrgel.

Siin veranda kõrval puu all on üks aiapäkapikk.
Jah, see on Paul. Teine on ka, selle nimi on Ferdinand. Valvavad aeda. Las nad valvavad.

___
Faktikast. Ei tahtnud seda osa jutu sisse jätta, ära ei raatsi ka kustutada.

Kas-küsimusi “ei tohi” küsida. Keegi ei saa seda takistada aga vähemalt õppimise ajal vaadatakse sellele halva pilguga. Jah, filtritena sobivad hästi, et teada saada, kas küsitletav teab asjast midagi või mitte aga muus osas mitte. Miks? Minu meelest oleneb see täiesti inimesest. Kui sa saad juba aru, et, nagu Kallase-Aarma puhul, interjueeritav on pigem lobiseja kui müüriladuja, siis on palju lihtsam oma mõtteid küsimuse vormis just kas-küsimuste abil väljendada. Küsitletav vastab niikuinii pikemalt, kui mõne sõnaga. Jüri kasutas päris palju kas-i.

Jäääär – Viimane tramm