uus pesa

Kolisin.

http://llaurits.wordpress.com

Road to the hills behind the hills

Kuulan teist Ewerti albumit. Rohkem kui kahte esimest lugu ma siiski kuulata ei jõua. Ei ole väga minule.

Lohutuseks on aga kohe esimene plaat võtta, kus häid lugusid rohkem.

Viimase kuu suurima üllatuse on pakkunud aga Terminaator oma uue plaadiga. See, et selle omandamiseks A le Coqi nelipaki ostma pidi, on muidugi natuke nukker aga ega see muusikat muuda.

Vana Termika saund on tagasi! Elmar Liitmaa (kes mängib nüüd Revolvris!) asemele tulnud Taavi Langi on muusikalist poolt tagasi õigele kursile suunanud. Samuti on kadunud klahvid, millega saab küll väga edukalt sellist muusikat teha (Tomi Rahula & The Sun näiteks) aga hetkel tundub kitarr-bass-trummid väga edukalt hakkama saavat.

Kahjuks leidub ruumi raiskamas ka seda eelmist Termikat aga igal plaadil on alati midagi, mis pole kõige parem. Peamine on see, et mu kartus, et see esimene uuelt plaadilt kuuldud lugu ainsaks ei jää, alusetu oli.

Terminaator – Charleen

Kuulsuse ahelad

Käisin nädala keskel pealinnas esinemas. Mugavuse huvides ei hakanud riideid kaasa vedama, vaid panin need juba kodus selga. See tingis aga selle, et enne esinemist oli mu kael juba valus.

Inimesed vaatavad ikka midagi uut ja huvitavat kõigepealt üldisemalt ning siis tõstavad pilgu ja vaatavad ka uuele huviobjektile otsa. Ning kui juhtub, et uuritav uurijat jälgib, pööratakse kiirelt pilk kõrvale ja kiirustatakse edasi.

Selleks, et neid kiiremini edasi liikuma sundida, püüdsin ma kõigile kordamööda otsa vaadata, mis tingiski valusa kaela. “Kõigile” tähendas tõesti igale inimesele, kes Solarisse sisenes või sealt lahkus. No ei ole vist rahvariiete ja kitarrikohvriga noor pealinnas tavapärane nähtus.

Lõpuks põgenesin Rahva Raamatusse, kus sain natukenegi rahulikumalt olla. Kui kuulsustel samasugune elu on, siis ei kadesta ma neid üldse.

Asi pole aga ainult pealinnas. Eelmisel reedel Väiko-Kuningriigil tehti minust ja minuga koos 10+ pilti. Sel korral oli aga rahvariietega inimesi veel palju teisigi. Milles siis asi?

Tartu tundub hetkel ainus koht olevat, kus võib vabalt ülikonna või rahvariietega liikuda ja keegi ei pööra sellele suuremat tähelepanu.

Zetod – Handa

Eesti ETNO 2011 ft Viljandi folk

Saabusin eile Viljandi folgilt, millele eelnes nädal ETNOt. Kümned küsimused, kuidas siis ka oli, on tekitanud tunde, et kusagilt mu seest tuleks vabastada ürgne keeleuuendaja Aavik ning hakata uusi sõnu välja mõtlema.

Kuidas võtta kokku ülimat positiivsust, rõõmu ja muusikat? Küsin täpsemalt. Kuidas on võimalik seda võtta kokku vähem, kui kümne pika lõiguga?

Eelmise aasta muljed on siin.

Sel aastal jõudsin, nägin ja tegin palju rohkem. Kohtusin veelgi rohkemate uute inimestega ning taaskohtusin vanadega.

Folk on täiesti omaette maailm ning etnoperega ei hakka mitte kunagi igav.

Nüüd on aga aeg tagasi päris maailma lainele proovida jõuda. Püüan tihedamalt märku anda, kuidas mul see edeneb.

Blink – Miss you

Optiline maailm

Once you go contacts, you never go back.

Nädal tagasi sain oma esimesed läätsed. Polegi seni regulaarselt sõrmi silma pidanud toppima.

Eile sain üle pooleteise nädala prillid ninale. Ukerdasin küll korralikult aga lõpuks harjusin jälle ära.

Eelmisel esmaspäeval turtsusin pärast poolt tundi ebaõnnestunud katseid läätsi silmast kätte saada vihast rohelisena, et kui prillid saan, peidan läätsed nii kaugele, kui võimalik.

Täna arvan, et kui silmad ei peaks vahepeal puhkama, jätaks prillid, ning oleks ainult läätsedega.

See, et miski on pidevalt ninal, on päris tüütu. Mu maailm on taaskord raamidesse surutud. Samas ei pea ma suvalisel ajal magama jäädes silmas olevate läätsede pärast muretsema.

Mitme otsaga asi. Mitu saba on ühel keskmisel kassil?

Kollane Allveelaev G – Rendime saarele sauna