Nii nagu ma selle venna eile kuue ajal õhtul oma voodile lugema jätsin, nii ma ta ka täna, 18 tundi hiljem leidsin – lugemas, nagu ühele õigele ajaloolasele kohane.
Juba sain teada ka selle, miks meie uks nii raskelt lukku käib. Lühidalt kokku võttes löödi see lihtsalt hingedelt maha kui kaks kaks kolme ühele elanikule midagi ei meeldinud. Samuti on boksi ukse linkidel surm silme ees, iga teine kord jäävad ust kinni tõmmates pihku.
Jamiroquai – Seven days in sunny june
