Üks ja kaks

Mul pole õrna aimugi, mida ma teha tahan või mida ma valin. Olen kord juba siia sattunud, kus peab valiku tegema ja see pole tore. Siia tulles keerlesid peas mõtted muusikast ja raamatutest ja üldiselt kunstist. Nüüd natuke rohkem asjadest teades olen jälle mingit värdjalikku teed pidi kahe vahele jõudnud. Üks ja kaks. Üks on hea. Kaks on ka hea. Kunagi oli üks parem, nüüd on nad kusagil 1,5 juures. Mõlemad. Üks ja kaks.

Ühe juurde käib selline tore asi nagu RT. Saad viimasel hetkel teema, pead mõtlema, otsima, kirjutama ja seda kõike väga vähese aja jooksul. See oleks täitsa tore, kui nii ei oleks ligi 10 nädalat jutti.

Kahest ei tea ma eriti midagi, kuna Seda vaadatakse pigem ikka kui Kohta, kus saab Ühte õppida. Kaks on tegelt tore, kuna kõik See on 24/7 meie ümber ja oleks tore sellest natuke rohkem jagada.

Liitmine on ka tore aga mai kujuta ette, kuidas ma kahega hakkama saaks. Korraga siis… Või tasuks kõigepealt võtta ette näiteks ainult Üks, lõpetada ja siis tulla uuesti spetsiaalselt Kahe jaoks? Saaks ju nii, et üks on esimene ja teine teine ehk siis primaarne ja sekundaarne, pea- ja kõrvaleriala. Mai saa ju hakkama… Okei, hetkel on algus ka ja aega on veel üle kahe ja poole aasta aga valima peab varem ja kes siis ütleb, et sel hetkel ma juba saan hakkama?

Nojah, miks üldse hetkel pead vaevata? Ootame rahulikult kõik koos rõõmsalt järgmist aastat, kui saan valida asju nii Ühest kui ka Kahest ja siis kolmanda aasta alguses lõpuks öelda, et mina olen nüüd tulevane Üks või Kaks. Pea paneb siiski valutama see.. üks ja kaks :)

Terminaator – Kaktusviin

Saamatu

Vaikus. Totaalne vaikus juba pikemat aega.

Miks üritada seletada midagi seletamatut, kirjeldada midagi kirjeldamatut? Alati võib ju proovida. Sama hästi võiks ka üritada igal reedel kell 12 päeval kuuvarjutusi korraldada, tulemus oleks ikka sama. Null. Totaalne null. Enam nullimaks ei saaks vist minna…

Pole hullu, elame üle. Iga päev, iga fkng hetk on selline, millest võiks mitu lehekülge sisutihedat juttu kirjutada ja kui veel oma mõtted sinna lisada, või mis veel hullem, nagu ma alati teen, asjale kilomeetrite kauguselt lähenema hakata, siis saaks juba raamatu mõõdus … raamatu kokku :)

Hea. Väga hea on. Just sellepärast ma ei vaevugi isegi mikroskoopilist mõttelendu üles tähendama. Minul on hea. Äkki on teil ka hea, kui te loete? Ma aitan teid ja ei jaga enam midagi, mida te poolkogemata pohmakaga hommikul dushi alt tulles vanast harjumusest lugeda võite. Tulge ise minu asemele mõneks minutiks ja saate paremini aru.

Mötley Crüe – Saints of Los Angeles

Ketaspidur – Siin ja nüüd

Austusest Eesti muusika vastu ja põhimõtte pärast, et hea muusika eest võib maksta, ostsin täna Ketaste ja Pidurite uue (esimese) plaadi.

Meeldib. Vähemalt algus. Esimesed kuus vähemalt. Aga “Folgile”? Mida kurat, mehed? Mis pinin see veel on? Oma lõbuks võib (ja peaks) muidugi midagi sellist tegema aga Sellisele plaadile see panna?? Ei teagi, kas tänu sellele, aga teine pool plaadist on märgatavalt nõrgem. Muidugi on ka seal häid lugusid aga nii head esitust, nagu esimeses pooles, pole. Mitu lugu oleks võinud asendada rohkem sobivamatega. Ma pole nüüd keegi, kes ütleks, mis kuhugi sobib ja mis mitte aga teades Ketaspiduri muusikat, oleks nii Paul kui ka Kõik saab olema hea ikka väga hästi sinna sobinud.

Kulutatud rahast pole kahju ning pleilistis figureerivad (lahe sõna) nad veel pikka aega. Anni joonistus “Mis mõttes” EP-le on väga kõva.

Ketaspidur – Paul Keres polnud kuulnudki sellisest asjast

T-aRmo Koobas

Reformikas ei ole ikka õige, kui puudub neile omane krigisemine. Kahjuks on see piisavalt korras, et vait püsida, kui end sellel liigutada. Positiivsemast küljest vaadates on ta vähemalt piisavalt lai, et end seal mugavalt tunda. Üksi ei kannata seal kohe üldse olla, laiutada ei saa absoluutselt. Sellistel tuli-tuju-laiutada-hetkedel nutan taga oma varem kitsaks sõimatud ühikavoodit, mis siis tundub nii-nii mõnus ja lai. Pikk ka, sest reformika ühest otsast ripub pea, teisest jalad üle ääre.

Kui poleks naabrit, saaks sellest isegi täitsa talutava elamise. Kahele on seal ikka kriminaalselt vähe ruumi, eriti kui mööbli paigutus nii faking ebaratsionaalne on. Võrreldes minu enda ühikaga on aga olemine, kui kord juba natuke sisse seatud saada, palju mõnusam. Ma pole siiani suutnud oma seintele midagi katteks leida, akna ees on ainult hall ruloo ja puudub minu jaoks vajalik laualamp. Voodi kohal asuv väike lamp ja laetuli ei ole ikka See. Kogu olemine näeb välja nagu mingi palat. Samas on tegu ikkagi uue majaga, milles mööbel jms juba olemas ning ruumi ka sitaks rohkem, kui Selles. Tegelt see ruumi osa mind eriti ei häiri, sest nkn ei viitsi end eriti voodist välja vedada. Kogu elu toimub ju seal :)

Kui nüüd kokkuvõtvalt öelda, siis Elu on ikka Kuradi Ilus ^^

Papa Roach – Time is running out

Paneeritud juust

Kuhu sa nüüd läksid? Tule tagasi! Pane tagasi!

Kui eksam tehtud saab, on kõik ikka parem. Mis sellest, et sajab ja mägi on väga libe ja istuda on märg ja õlled on sitaks kallid. Ühel hetkel tuleb alati päike välja ja ilm kuivab piisavalt, et saaks veel mõned tunnid taevast vahtida ja selg jääb ikka kuivaks.

Tegelt tahtsin ma paneeritud juustust rääkida. Kannu oma vastu ei saa midagi. 45.- eest saad ikka Väga suure portsu head sööki. Krooksus saad 35 raha eest umbes 10 juustupalli, mis on peaaegu sama head aga ei ole mõeldud söögiks. Selliseks siis, mis kõhtu täidaks ja oleks korraliku lõuna- vms söögi eest. Premium on seal ka.. või siis vähemalt täna oli natuke imelik. Ilmselt oli asi minus.

Seda ka veel, et kui täpselt 6:30 maja ees keegi karjub: “Raaaatuseee ühikaaas, ÄRATUUUS!!” ja siis see lugu mängima hakkab, ei saa ju lihtsalt omaette virisedes magama jääda! Mina olen igatahes sillas sellest äratusest, mis sellest, et ilma selleta oleks pool tundi kauem magada saanud. “Tüdrukud teisel korrusel, mis te pildistate seal, TULGE ALLA!”

Beautiful Creatures – Wasted