Aasta viimased pitsid

No mis seal siis ikka, lähen ja aitan vanaemal naabri juurde minna. Väga libe tee ja ikka natukenegi kindlam, kui keegi toeks kõrval. Nii kui ma tal käest kinni võtsin, oli minul tema abi vaja, et püsti jääda. Jõudsime selle 40m slaalomit läbida ja ka õnne soovida, kui sünnipäevalapsel tuli meelde, et ma pole ju veel tema uut jooki proovinud. Mitte et ta eriline meister sel alal oleks aga enda tarbeks on ta ikka igasuguseid häid asju teinud. Seekord siis kohviliköör. Selline “väiksem” pitsitäis sai ära joodud, mis sellest, et ma kohvi absoluutselt ei joo. Päris hea oli. Natuke kõike ja siis piiritust. “Saab ka viinaga aga siis tuleb lahja, kuna viin on ise juba lahjendatud.” Kui üks pits tühi, tuldi välja uue pudeliga (mis muideks kõik olid eriti laheda kujuga), milles pidi olema “natuke vähem kange” jook. Seekord tikritest ja puuunaaane. Nojah, vähem kange võis ta küll olla aga üks väike lonks võttis silmad märjaks. Mida siis ikka tahta, kui marjad hästi kaua viina sees lebotasid ning siis koos suhkruga sinna piiritust peale kallati.

Hea, et mul lahkumiseks veenev ja korralik põhjus oli, sest muidu ei oleks ma suutnud endale lihtsalt kosse uuesti jalga sundida ja sealt ära tulla. Tagajärjeks oleks olnud 80+ kepiga vanaema toetatav täisealine, ligi 2m vaevu püsti seisev, mees. Mulle väga ei meeldiks :)

Kui leiate alkoholi, siis proovige kõigepealt tikuga. Kui ei põle, ei ole see midagi väärt ja tuleb ära visata. Kui põleb, siis põletage ta ära! Head uut aastat!

Tanel Padar & The Sun – Saatanlik naine

Viimane

Jälle? Jah, jälle. Asi polegi selles, et ma seda tahaks või siis just EI tahaks aga ma ei suuda enam. On seda jama siis meile vaja? Ei. Ausalt. Jälle üks periood elust läbi ja aeguksed sulgeda. Nkn kedagi eriti ei koti, sest kuigi kõik vahivad ainult oma ninaotsa, siis liigutakse ikkagi ainuõiges suunas – edasi. See, mis siin (ja ka seal) oli, on ja jääb. Ma ausalt ei tea, mida ma sellega mõtlesin aga nagu te võib-olla juba aru olete saanud, siis ma tegelikult ju ei mõtle :)

Ärge veel rõõmustage. Selle koha uksi ma sulgema ei hakka, seda rõõmu ma teile veel ei paku. Aasta! Aasta hakkab mööduma ja lõppema ja läbi saama ja värki. Ehk siis tegelt on nii, et absoluutselt pole enam sellist tunnet, nagu varem on olnud aga pole hullu. On tema ja tema ja tema ja tema ja teie ja kõik ongi hästi, sest teda on üks ja teid on ka mitu ja aastavahetust on ainult üks, niiet me saame talle vastu!

Loodetavasti saame täna selle viimase TG ära vaadata, et mitte tänaseid asju homsesse kaasa vedada. Siis on veel igasuguseid asju ja värki ja nänni aga see on ainult hea :)

Oeh. Aitab ka, mis ma soendan sellest siin tundide kaupa. Tuli, nagu tuli, homme on nkn uus aasta ja keegi ei mäleta enam, mis täna toimus või kirjutati või oli või nänni. Just.

Kuulake siis head muusikat ja tehke head ja otsige mind siis varsti üles jälle, kui kaineks saanud olete. Või ka mitte.

Ketaspidur – Keldritest välja

Let it snow…

Valged jõulud. Ausalt. Tartus on juba mitu nädalat lumi maas ja kuigi vahepeal olid teed puhtad ja märjad, siis alati on valget ollust piisavalt olnud ja isegi kõvasti juurde tulnud. Viimased paar päeva on väikse sulaga koos ka pidevalt lund sadanud. Ma ei mäleta enam isegi seda aastat, millal viimati jõulude ajal (ehk siis enne ja pärast, nagu ka selle ajal) lumi maas oli. Ja mitte ainult lumi vaid palju lund koos lumesaju ja mõnusa väikse miinuskraadiga.

Surnuaed on võimas. Ausalt. Muul ajal ei ole seal vist nii suurt liiklust, et suurematel ristmikel peab ikka igasse seitsmesse suunda vaatama, et mitte kellegagi tahtmatusse kehalisse kontakti sattuda. Mitte, et see nüüd halb oleks aga kui ühe käe otsas vanaema ja teine käsi taskus on, siis võib tasakaaluga probleeme tekkida. Tahaks seda pilti taevast näha, sest see küünalde hulk, mis seal oli, ületas päris kindlasti alaliste residentide arvu mitmekordselt ja tegu pole just kõige väiksema surnuaiaga.

Nüüd on mul vähemalt laud jälle valgustatud. Absoluutselt ei kurda :)

Ilusat ja tuisust jõuluaega!

Traffic – Kesköödisko

Rock vs Rytas kommentaarium

Rasmus Rekand ja Kaupo Torim. Peale neid ei taha enam absoluutselt isegi Vikeri Tiisleri juttu kuulata.

Need mehed ei ole nii laia levikuga, kui Viker või televisioon ja tänu sellele on nende kommenteerimine palju vabam ja mõnusam. Olgu, võimalik, et paadunud Tiisleri fänn peksaks sellise jutu peale pead vastu seina aga mis teha. Mulle ei meeldi väga kuiva igavat juttu kuulata sellest, mis väljakul toimub, olgugi, et Tiisler suudab seda esitada kaasahaaravalt ja elavalt. Rasmus ja Kaupo suudavad aga lisaks väljakul toimuva väga huvitavale kajastamisele aega ja tähelepanu leida ka muule – nii tantsutüdrukutele kui kohtunikele ning nende lauale, reeglitele, mida tavainimesed ei pruugi teada, ja ka nende endi asukohale ja kaamerameestele, kes nende ees taaruvad ning vaadet blokivad. Need mehed leiavad lihtsalt selle väikse pausi tähtsa info vahel ning pärleid aina lendab.

Tiisler, oled küll tubli ja ma eelistan sind ETV kommentaaridele (kuigi tore on ka liikuvat pilti kõrvale näha) aga tandem Rasmus/Kaupo sobiks laiema levikuga raadioeetrisse paremini. Ideaalne oleks muidugi, kui neid saaks kuulata ka telekast koos pildiga… Jõulud on ju soovide aeg :)

Poolajal on eriti kahtlane leedu muss päris mõnusaks vahelduseks eesti jurale.

“Rocki trummid teevad päris arvestatavat müra.”
“On krõbinat kuulda küll, isegi põrand väriseb.”

“Mäng on laaagunemas, äkki peaks meestega natuke nõu pidama?”
“Võiks mõelda küll.”

“…aga 20 p ei ole tänapäeval korvpallis enam mingi vahe. Vastane tuleb lihtsalt ära trukkida, nagu ütlevad suured mehed”
“Jah, meie asi on ainult neid sõnu vahendada…”

Baggy B – Gyvenu Gerai

Tubakane alkohol vabas õhus

Ei hakka kõike teksti siia ümber kirjutama, lugege ise.