Arhiveeri jaanuar, 2009

Ööööö

31. jaan 2009

Aivar says:
uuusun et see selline rida “õlu->600 IBU->viski-> brändi….”
Aivar says:
ei ole hea kombo

Nä’ä. Une ajab ära. Loodame, et ta täna, kolmandal ööl, lõpuks tagasitee leiab.

ps. lihtsalt täpsustamiseks, ibu oli peale viskit ning peavalu vastu ehk sihtotstarbeline kasutamine.

Foo Fighters – Cheer up, boys (your make-up is running)

Puls ja Saku

29. jaan 2009

Hele Puls (extra lager) on puhas Kuld, Märzen on Originaal. Kirsikas annab vedela Kalevi kirsišokolaadi mõõdu välja (ehk siis piisavalt hea) aga Jäägrist ei ole veel (omataoliste ja -nimeliste seast) etemat leidnud.

Ska Faktor – Tahaks ära

Mõned pisidetailid elust enesest

26. jaan 2009

Sain “a pass”‘i ja 61p, semester on amelikult lõppenud. Peaaegu. Riin oli essee tulemuse täna kätte saanud, minul veel pole. Kuna see aine on nkn läbi, hinne sõltub lihtsalt esseest, siis võib ikkagi öelda, et kõik, mis mina teha saan, on tehtud.

Aiku rääkis, et ta pole tudengieluga kaalu kaotanud (erinevalt minust), lihtsalt kõik rasv, mis enne oli üle keha laiali, on nüüd kõhtu kogunenud. Minul nii hästi ei lähe. Üle viie kilo olen kuhugi kaotada suutnud aga see on midagi sellist, mida mõni nädal sakus ei suudaks ravida. Kilod on peaaegu taastunud ning peegli ees on selgelt näha, kuhu need läinud on. Jube.

Suutsin mõni aeg tagasi perearsti juures käia, et tervisetõendile igast kraami peale saada. Kahepeale otsides leidsime ka mingid paberid põlvede kohta. “jätkuvate valude korral tulla tagasi MRT uuringut tegema”. Need jätkuvad valud saavad mul järgmisel kolmapeäval juba 4 aastaseks. Jääme lootma, et tuleb aastane pikendus, et saaks sügisel lõpuks selle avalduse ära teha ning siis kooli lõpetada. Loodame, et kõigi soovitud edu hakkab mind ka selles osas aitama.

Papa Roach – She loves me not

Hiinlaste aastavahetus

25. jaan 2009

“Oota, kuule, tee minust pilti!” “Oh, lahe! Ma teen nüüd sinust ka, roni sinna…” (vaba tõlge eesti keelde)

See oli tõesti nõme, et tee viis ainult kujuni, ning siis pidi otsa ringi pöörama. Kuidas sa aga seda teed, kui seljataga mõnisada inimest samuti seda jääjullat näha tahavad ning juba kuju näinud rahvast enam tagasi ei lase? Nii ma siis ühel hetkel hüppasin kusagil poole tee peal inimestele ette, et palun ootame nüüd natuke, kuju juurest ei pääse enam edasi ning suurema ummistuse vältimiseks peame kõigepealt inimesi ka tagasi laskma. Kuigi tegin väga kõva häält, siis kindlasti ei kuulnud seda kõik need, kes alles kaugemalt tulemas olid. Kui turva seisab keset teed käed laiali, ning inimesed seisavad, siis ei tule ju ühelegi normaalse mõistusega inimesele pähe, et äkki peavad nemad ka natuke ootama. Ei! Nad astuvad seisjatest mööda, ning kuuldes, et peab natuke ootama, jäävad sinna samasse. Nende tagant tulijad jäävad omakorda nende kõrvale ning niimoodi see tee ummistubki. Kuidas kurat te küll ise selle peale ei tule, et mida kiiremini eelmised inimesed ära saavad, seda kiiremini pääsete teie ka edasi? Te jätate neile heal juhul külg ees liikumiseks ruumi ning siis vingute, et me tekitame keset teed ühe suure tropi. Kõige selle halva juures leidus ka helgeid külgi. Kõik teie, massiivsed, umbes kolmekümneviiesed eesti mehed, kes te vingusite, et “kuradi meeskond ei oska asju korraldada” ning miks me tekitame keset teed ühe suure seisaku ja miks pühvli juurest edasi ei pääse ning miks kahte koridori ei tekitata ning… – suur aitäh!! Te ütlesite seda nii tõsiste ja siiraste nägudega, nagu te tõesti oleksite ennast uskunud :)

Kõige toredamad olid muidugi sellised inimesed, kes peale kolmandat ütlemist minust ikka välja ei teinud ning kellele ma pidin lihtsalt ette astuma, et nad seisma jääks. Seejärel püüdsid nad ikka minust mööda saada, ning kui ma ka siis nende teed blokkisin, vaadati vihase näoga otsa ning venitati pikk “tševoooo” kuidagi välja. Sellised naised olid ka mõnusad, kes minust mööda pääsenuna oma seisma jäänud meest-sõbrannat edasi tirima tulid. No kurat, hakka sa siis veel sellise umbkeelse mutiga võitlema keset ilusat laupäeva. Jumal temaga ja kurat küll, näeb oma jäätüki minut varem ära ning on ilmselt elu lõpuni selle üle õnnelik ja rahul, et sai mingile debiilsele turvale ära panna.

Oh joy, goodness gracious ja muud sellised nõmedad jullad. Käes oli aeg kogu see mass sealt ära ajada. Sama hästi võiks mõni kilomeeter enne mekat palverändurite teele ette astuda ning neid ümber pöörama sundida. Kuigi kadudega, siis saime me sellega siiski hakkama. See ei takista aga tavalist Eestis elavat inimest (nii oma kui muukeelset), kes peab nüüd ja kohe ja kõike ja korraga saama ja nägema. Ma suutsin vahepeal mõelda, et juba siis olid asjad hullusti, kui nännivärki alles püsti pandi ja ettevalmistusi tehti aga ei. Kus ma siis sellega! See, et lint oli keskelt kolm-neli meetrit oma õigest asukohast eemale venitatud järjest enam pealesuruva massi poolt, ei olnud veel midagi. Kui lint katki, ning inimesed polnud enda arust ikka veel piisavalt lähedal, siis tuli üks ots viis meetrit lähema puu külge vedada. Ja kuna sellest ikka veel vähe oli, siis tuleshow ajaks olid inimesed kogunenud veel oma kaks-kolm meetrit eemal asuva helipuldi ja geneka ümber. Põhjus on lihtne – need raisad ei allu ju kontrollile – nii, kui järgmisest kohast rahva tagasi surud, on eelmises paigas inimesed vaikselt oma endistele kohtadele vajunud. Järgmine kord toon ma kasvõi oma raha eest hunniku traati, ning tõmban sellega kõik piirded. Saadud soovitused lõikava elektriseeritud okastraadi kasutamiseks jätaks siiski veel mängust välja.

Selle jamaga teenitud raha hoian ma ilmselt elu lõpuni alles.

Foo Fighters – Learn to fly,

Lock, Snatch and RocknRolla

19. jaan 2009

Lock.. Kõige esimene. Kuigi sellest on juba 11 aastat, siis siiani ületamatu.

Snatch. Teine. Juttude järgi isegi parem, tegelikult aga ainult naaaatuke maas esimesest. Siiski teine.

RocknRolla. Kolmas. Uusim. Ilmselt läheb teisega samale pulgale. Ei olnud nii efektne ja plot-twiste täis, kui Esimene aga siiski äärmiselt nauditav. Kindlasti omas žanris viimaste aastate parim. Tund 54 puhast naudingut!

Ei teagi, kas ainult sp, et ma olen neid sellises järjestuses näinud, soovitangi ma neid just nii vaadata. Kui te olete piisavalt kiire taibuga, siis ei tekita Esimene teis mingit erilist segadust. Seda nimekirja tagurpidi vaadates on aga enamvähem kindel, et Esimese ajaks olete aju juba sellele lainele saanud, et kõik need konksud ja pöörded filmi sisus saavad teile selgeks.

Lõpuks midagi head veel. Vastikud tegelased ja põgenemine-kihutamine mahub ka 9 minuti sisse :) Milline mees.. milline mees see meie Guy…

Black Strobe – I’m a Man