Algus oli natuke aeglane aga teine päev ja terve viimane kontsert olid küll aga sellised, et raske oli mitte kurvana lahkuda.

Minu enda pilt.
Eelmised musa(levi- ja ka rock-)päevad olid sellised, kus enamasti esitati ikka “vanu” lugusid ning nende seas olid ka mõned spetsiaalselt selleks ajaks tehtud projektid. Seekord oli asi vastupidi. Enamus “loomingulisi kollektiive”, mida oli kokku 25, olid korralikult valmistunud. Mõned üksikud [nt Tannu ja Kosmikud (siiski olid viimased osalised ka Rannapi kantaadi ettekandmisel ning ronisid veel kolmandatki korda lavale, siis aga ilma riieteta)] pääsesid nii, nagu igal teisel üritusel – lavale, vanad lood ettemängimisele ning minema.

Minu enda pilt.
Raske on konkreetselt ning täpselt kokku võtta seda, mis meeldis, ja seda, mis väga meeldis. Keegi ei viitsi seda eriti pikka hülgemöla lugeda, eriti veel siis, kui teil polnud viitsimist sinna ise kohale minna. Tulge juurde, sikutage sabast ning küsige muljeid – küll ma teid siis juba individuaalselt surnuks räägin.
Terminaator – Tahan ärgata üles

19. okt 2009 kell 01:25
[...] Vaiko Eplik ja Eliit ja sõbrad Tartu Musapäevadel. [...]