Sattusin esmaspäeva varahommikul peahoonesse. Mõtlesin, et võiks ka sisse minna ning uurida, mis seal toimub. Kui välja jätta see, et ma pidin nkn sinna erialakatse kirjalikku osa tegema minema, siis oli täitsa tore jälle sammastega majas olla.
Kirjalik osa ei nõudnud mitte mingisuguseid erilisi teadmisi. Peab lihtsalt silmad ja kõrvad lahti elama. Eelmisel aastal kirjutasin oma käe vigaseks ja ikka ei suutnud kõike, mida tahtsin, kirja panna. Seekord tahtsin samuti kirjutada, ning midagi suutsin ka, aga lõpptulemuseks on see, et ühika poole kõndides kaalusin tõsiselt mõne raskema asjaga kaarsillalt ujuma minekut.
Ma olen käinud 12 aastat koolis, ühe aasta ülikoolis ning enne kõike muud sain ka 7 aastat ja 10 päeva elukooli… Ikka ma ei õpi. Ma ju tean, et kui ma olen väsinud, siis ei suuda ma kõige värskemaid mõtteid ja ideid genereerida. Pool kolm magama jäämine ning kaks ja pool tundi hiljem karjuma hakanud äratus tegid oma töö.
Ma olen tegelikult positiivne inimene ning enne tänast uskusin, et võin oma vajalikud 87p ikkagi kätte saada. Eelmisel aastal tuli 83p väga mõnusalt. Pidin ruumist raske südamega lahkuma, sest ka teised tahtsid sinna minna. Jah, ma olen optimist aga pärast tänast ei suuda ükski vägi mind uskuma panna, et ma RE kohale saaks.
Eelmisel aastal oleks võinud seda veel uskuda aga esimese kursuse lõpetanud tudeng ei tohiks kohe kindlasti mitte midagi sellist kirjutada, nagu mina täna. Asi polegi valedes vastustes, sest seal polnud võimalik valesti vastata. Asi on eneseväljenduses, selles, kui laialt ma mingit teemat vaatan, selles, mida meile räägitud ja õpetatud on, mille ma täiesti kõrvale jätsin…
Kirjutasin küll, et kultuur huvitab aga miks ma siis KesKus‘e (või KesKus‘i?), Sirbi ja Akadeemia kultuuriväljaannete nimekirjast välja jätsin? Tean küll, et on olemas Virumaa Teataja ning Raplamaal Nädaline, miks ma neid siis kirja ei pannud?
Pulleritsu eksamil toimus juba suuremat sorti brain freeze. Lootsin nii väga, et tegu oli ainsaga aga, nagu näha, eksisin.
Siiski olen rahul, et sain suuliseks sama mõnusa ruumi, kus ka eelmisel korral olin ning komisjoni, kus vanad tuttavad eelmisest aastast.
Avenged Sevenfold – Tension
