Täna on neljas päev vanurina. Päev pärast Eesti taasiseseisvumist ning kaks päeva enne balti ketti otsustasin ma, et nüüd on õige aeg sündida. 11 päeva niigi juba hilinetud.
Reedel möödus siis teine kümnend sellest päevast.
Ma võiks teid ribadeks rääkida sellest, kuidas erinevad hommikud möödunud on aga kuna mul on haiglas selleks piisavalt aega, siis praegu ma jätan selle vahele. Kunagi varem pole mind siiski Valgu Tomi Sünnipäevavalsiga üles mängitud. Mõnus!
Rallin ratast ning samal ajal mängin ühe parima raamatu järgi tehtud mänguga. Igaks juhuks täpsustan, sest oleneb sellest, millise lause osal rõhk on, muutub lause sisu. Parim on raamat, mitte mäng. Tegelt on mäng ka parim sest sellisel kujul lauamängu pole varem sellest raamatust tehtud. Niiet tegelikult siis “parima raamatu järg tehtud parima mäng”.
Samuti ei saanud hakkama koogita. Pruuni koogita nimelt. Ei teagi, mis nime järgi ta retseptikatest leiab (kui teda üldse seal ongi) aga kuna välimuselt on ta pruun, siis mis muud nime väiksed lapsed ikka talle vajavad.
Käisin täna ka Raali Aini juures. Puutusin esimest korda elus ka karmoškat ning tegin sellega natuke häält ka. Akordioniga saab küll võrrelda aga ikkagi täiesti erinevad pillid mänguviisi poolest. Siiski pole olukord üldsegi mitte nii hull, sest natuke harjutamist ja juba hakkab tulema. See 15 minutit pusimist ja mässamist näitas juba, et isegi lühikee aja ning suure hulga tahtmisega saab vabalt hakkama.
Pilt folklore.ee
Lisaks sellele oleks tore saada ülevaade neist, kes siia blogisse satuvad, milleks on väga hea abivahend vasakul ääres paiknev küsitlus. Kindlasti käib siin ka keegi, kellele meeldivad küsitlused sama palju, nagu Pantalonele saladused… :)
Neljapäeval ronin vabatahtlikult noa alla ning enne pühapäeva te mind vabaduses ei näe. Siiski ei ole asi nii hull, sest, nagu Aiku juba ütles, on wifi ja filmid ja raamatud ja väike puhkus ju pisike paradiis. Rääkimata siis jääääätisest!
Klapp – Sünnipäevavalss
